Harilik ristämblik
| Harilik ristämblik | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
| Selts |
Ämblikulised Araneae |
| Sugukond |
Võrkurlased Araneidae |
| Perekond |
Ristämblik Araneus |
| Liik |
Harilik ristämblik |
| Binaarne nimetus | |
|
Araneus diadematus | |
Harilik ristämblik (Araneus diadematus) ämblikulaadsete klassi kuuluv loomaliik.[1]
Harilikku ristämblikku (Araneus diadematus) nimetatakse tavaliselt Euroopa aiaämblikuks, kuid tal on ka muid nimetusi: ristvõrkurlane, diadeemämblik, oranžik, ristämblik ja kroonkerakudujas. Mõnikord nimetatakse teda kõrvitsaämblikuks,[2] kuigi seda nimetust kasutatakse ka teise liigi, Araneus marmoreus'e kohta. Ristämblik on kerakuduja ämblik, keda leidub Euroopas, kus ta on põline, ja Põhja-Ameerikas, kuhu ta on sisse viidud.[2] Harilik ristämblik on Eestis tavaline liik. Ta on väga muutliku värvusega, kuid liigile iseloomulikult on tema tagakehal ristikujuline märk.[3]
Suurus ja märgised
[muuda | muuda lähteteksti]Üksikute isendite värvus võib ulatuda helekollasest väga tumehallini, kuid kõigil harilikel ristämblikel on selja kõhul laigulised valged märgid, millest neli või enam segmenti moodustavad risti. Märgid moodustuvad rakkudes, mis on täidetud guaniiniga, mis on valkude metabolismi kõrvalsaadus.[4] Täiskasvanud emaste pikkus on 6,5–20 mm (0,26–0,79 tolli), isasloomade pikkus aga 5,5–13 mm (0,22–0,51 tolli).[5]
Iseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]Ristämblikud koovad oma rattakujulised püünisvõrgud kõrgemate rohukõrte vahele või kinnitavad ühe otsaga põõsastele või puude madalamatele okstele. Sageli võib näha Araneus'e perekonnale kuuluvaid rattakujulisi püünisvõrke veekogude kallastel otse veepinna kohal rippumas. Niisuguse püünisvõrgu kudumiseks laseb ämblik võrgunäsadest välja niidi, mis ka kõige nõrgemate õhuvooludega eemalseisvatele esemetele kandub. Kui esimene niit on kinnitunud, tugevdatakse seda ja rajatakse sellele hiljem kogu keerukas ehitus rattakujulise püünise näol, mida varustatakse veel kleepaine tilgakestega. Ristämblik ise asub vahetult ratasvõrgu läheduses oksa alaküljele kinnitatud varjendpesas, kust signaalniidi abil peab ühendust võrguga. Võrku uuendab ta enamasti hommikupoolsetel öötundidel. [6]
Võrkurlaste ämblikute jalad on spetsialiseerunud keravõrkude ketramisele. Võrke ehitavad suuremad emased, kes ripuvad pea alaspidi võrgu keskele või jäävad peitu lähedalasuvasse lehestikku, üks küünis on haagitud põhikera külge ühendatud signaaliliini külge, oodates saagi saabumisest märku andvat häiret. Seejärel mähitakse saak kiiresti siidi sisse ja hammustatakse ning saak jääb võrku rippuma, et seda hilisemaks tarbimiseks säilitada. Esialgne hammustus halvab saagi ja minimeerib ämbliku enda nõelamise või hammustamise ohtu ning sel viisil süstitud ensüümid aitavad alustada saagi sisestruktuuride vedeldamist.[6]
Lisaks võrgu kasutamisele muude saakloomade püüdmiseks on ämblikud ka kannibalid ja toituvad liigikaaslastest, kuid see juhtub ainult vahetult enne seksuaalset tegevust, selle ajal või vahetult pärast seda. Nad ründavad oma suuruse, seksuaalse kogemuse ja näljataseme põhjal. Mõnikord sööb emane isase kohe pärast paaritumist ära.[4]
Harilik ristämblik on eraklik olend ja hammustab inimesi ainult siis, kui ta nurka surutakse või muul viisil provotseeritakse. Nad reageerivad häirimisele, vibreerides kiiresti oma võrgus, kuni muutuvad häirija jaoks häguseks – reaktsioon, mis arvatakse ajavat potentsiaalsed kiskjad segadusse.[7]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Harilik ristämblik on holarktiliselt levinud kogu Euroopas ja kogu Põhja-Ameerikas, Kanada lõunaosast Mehhikoni ja Briti Columbiast Newfoundlandini.[2][8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Michael Chinery, 2005. Euroopa putukad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 303
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Araneus marmoreus". BugGuide. Vaadatud 12. novembril 2017.
- ↑ McGavin, George C. (2005). “Looduse taskuraamat Putukad ja ämblikud”. Varrak.
- ↑ 4,0 4,1 Foelix, Rainer F. (1992). Biologie der Spinnen. Flexibles Taschenbuch Bio (2., überarb. und erw. Aufl trükk). Stuttgart: Thieme. ISBN 978-3-13-575802-2.
- ↑ "Cross Orbweaver Spider". extension.psu.edu (inglise). Vaadatud 26. novembril 2023.
- ↑ 6,0 6,1 Vilbaste, Asta (1969). “Eesti ämblikud I”. Valgus.
- ↑ Farr-Cox, Francis; Oxford, Geoff & Smith, Helen (2018). Factsheet 4 Garden spider (Araneus diadematus). British Arachnological Society. Archived from the original(PDF) on 2020-02-07. Retrieved 2020-02-07.
- ↑ Cross Spider, Washington NatureMapping Project
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilik ristämblik andmebaasis eElurikkus
